Vihasoo teine ja kolmas teaduspäev

  • Küla teaduspäev Vihasoo rahvamajas teist korda, mais 2010. Teemaks kliima, ilm, ja energeetika. Esinesid akadeemik Anto Raukas ja dotsent Ain Kallis.
  • Küla teaduspäev Vihasoo rahvamajas kolmandat korda, mais 2011. See oli südamepäev, kus esinesid elektroonikaprofessor Mart Min ning arstid Tiina Uuetoa, Andrus Kink ja Hasso Uuetoa.

28. mail 2011 oli Vihasoo rahvamajas küla kolmas teaduspäev

Lilled südamearstile

Tom Marks

28. mai õhtupoolikul jäid Vihasoo rahvamaja saali paigutatud 88 toolist vabaks vaid mõned. Kõigepealt olid neil istujate pilgud suunatud ekraanile, millele manatud pildil pidas oma 80. sünnipäeva rootslasest vanahärra Arne Larsson. Tema rinda oli istutatud maailma esimene südamerütmur siis, kui ta oli 43-aastane... Niisuguse sõnumiga alustas Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikaprofessor Mart Min oma juttu Vihasoo küla kolmandal teaduspäeval, mis seekord hüüti välja südamepäevana. Ja seda Lahemaa rahvuspargi sünnipäeva eelõhtul, sest täna saab Eesti esimene rahvuspark 40-aastaseks.

Mingil määral on nende sündmuste kokkulangevus isegi sümboolne, sest kui teaduspäevade korraldaja Rein Veskimäe rahvuspargi kaarti näitas, juhtis ta naljatamisi tähelepanu sellele, et ka Vihasoo asub Lahemaa südames, miks mitte siis rääkida siin ja praegu meie oma südamest.

Mõned päevad tagasi pretendeeris Mart Min Budapestis kolme väljavalitud nominendi hulgas Euroopa leiduri tiitlile, jäädes napilt teiseks. Kõrge koht niisuguses konkurentsis tähendab seda, et ta on loonud oma meeskonnaga täiesti uut tüüpi südamerütmuri, mis aitab mitte ainult hingata ja olla, vaid elada täisväärtulikku elu: taluda suuremaid koormusi töötades-sportides ning kas või seksi- ja saunamõnusid nautides. See tähendab, et nende loodud südamerütmuri sisse on monteeritud tilluke elekrooniline vidin ehk kiip, mis arvuti kombel suudab organismist vastu võtta ja töödelda ning seejärel väljastada infot teistele elunditele, et need oma töös erinevate koormuste korral hätta ei jääks ja seetõttu inimene näiteks aju verevarustuse puudulikkuse tõttu ei minestaks.

Tema üks meeskonnakaaslane doktor Andres Kink rääkis Vihasoos ateroskleroosist ehk arterilubjastusest ja sellest, kuidas ta rajab umbunud veresoonte kõrvale asendussoontega uusi teid, et veri jalgadesse jõuaks ja need endistviisi liikuda aitaksid.

Põhja-Eesti regionaalhaigla arst Hasso Uuetoa jutust selgus, kuidas südant rütmi saada tablettide ja süstita. Sest tema oskab selle teatud punkte „külmutada” või „kõrvetada”  nõndaviisi, et süda jääb rütmi pikemaks ajaks. Igatahes viib ta sääraseid protseduure läbi tihedamini kui üle päeva ning patsientide järjekord ulatub oktoobrisse.

Kui rahva ette astus Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juhataja Tiina Uuetoa, sai selgeks, milliseid riske me endale võtame ebatervislikult elades. Sellest tulenev südant kahjustav riskitegur on kõigepealt kõrge vererõhk ja enne südameravi peab see normis olema. Aga sama olulised on veel vere kolestoroolisisalduse, kehamassi indeksi ja veresuhkru normis hoidmine. Vaid ühe Coca-Cola pudeli tühjendamisel saadav suhkur ületavat isegi nädalase suhkru vajaduse. Kas või ainult see fakt on üsna kõnekas, et mõelda, kuidas end ja oma lapsi iga päev „kütta ja õlitada”, et mitte enneaegu rikki minna. Ega keegi meist seda taha. Üks niisugustest Vihasoo küla vanadaamidest kinkis oma südametohtrile Tiina Uuetoale koduaiast nopitud kevadlilled. Kauni punkti pani südamepäevale Vihasoo oma poiss Kert Krüsban akordionil, millel tekitatud helid kõlasid hästi kokku saali seintele riputatud kohaliku harrastuskunstniku Elsa Napi Lahemaa vaadetega.

Ilmunud Ida-Harjumaa nädalalehes Sõnumitooja 1 2011.

Professor Mart Min kuulaja rollis.

Professor Mart Min küsimustele vastamas, kõrval Rein Veskimäe Lahemaa kaardiga.

Dr Andres Kink kõneles veresoonte kirurgiast.

Doktor Tiina Uuetoa jutust oli igaühel palju kasulikku meelde jätta.