Põline partituur. Eesti teadlased horisondil

Hind 1 euro

Ilmunud on Rein Veskimäe kirjutatud kogumik Eesti teadlastest ja teadusest: "Põline partituur. Eesti teadlased horisondil". Selles avaldatakse intervjuud 22 Eesti akadeemikuga. Nendeks on: Ene Ergma, Jüri Engelbrecht, Jaan Einasto, Endel Lippmaa, Enn Mellikov, Karl Rebane, Enn Tõugu, Georg Liidja, Nikolai Alumäe, Boris Tamm, Hillar Aben, Anto Raukas, Peeter Saari, Harald Keres, Indrek Martinson, Leo Mõtus, Olav Aarna, Raimund Ubar, Aksel Kipper, Arnold Humal, Karl Orviku ja Grigori Kusmin. Samuti leiate raamatust intervjuud NASA eestlasest raketiehitaja Jyri Korgiga ning USA Kuul käinud astronaudi Edgar D. Mitchelliga. Laiale lugejaskonnale ja koolidele mõeldud raamat pakub nii mõndagi huvitavat füüsikast, astronoomiast, biofüüsikast, informaatikast, kosmonautikast-astronautikast, geoloogiast, meditsiinist, ilmast-kliimast, teadusajaloost, meie tuntud ja tunnustatud teadlaste elust ning ka tulevikumeestest – rahvusvahelistel aineolümpiaadidel medaleid võitnud noortest.
Kokkuvõtlik kogumik ka Horisondi lugejaile.
Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Rahvuskultuuri Fond ning Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium.
264 lk, 145x240 mm, must-valge fotodega illustreeritud pehmekaaneline lakkadega õmmeldud köide. Väljaandja OÜ Reves Grupp.

Raamatu saatesõna

Lugupeetud lugeja! Käesolevaga jõuab teie ette üks väike kogumik, mis seotud läbi 40 aasta minu toimetajategevusega ajakirjas Horisont. Et kõik siia valitud enda kirjutatud või intervjuude ja jutuajamistena üles tähendatud lood Eesti teadusest ja teadlastest on selle aja jooksul laiali pillutatud mööda Horisondi aastakäike, siis tekkis mõte osa oma kahesajast Horisondis ilmunud artiklist kokku koondada. Siin on lugusid astrofüüsikast, küberneetikast, kosmonautikast, tahkisefüüsikast, laseritest, arvutitest, informaatikast, korrast ja kaosest. Aga neidki, mis puudutavad bioloogiat ja geoloogiat, ilma ja kliimat, isegi meditsiini ja ajalugu. Samuti saab lugeda mõttevahetusi mitmete nende teadusalade esindajatega. Ka kohtute kahekümne kahe väljapaistva Eesti akadeemikuga, kes räägivad oma tööst ning teaduse osast ühiskonnas.
Füüsika-matemaatikadoktor Jaak Lõhmus on kogumikus "Universumi mikromaailm" kirjutanud: "Öeldakse, et peaaegu kogu meie, n-ö Lääne kultuuri intellektuaalne haridus on saanud aluse Antiik-Kreekast. Seda pärandit ignoreerida on lihtsalt võimatu. Te ei pruugi midagi teada nendest mõtlejatest, ei pruugi olla kuulnud Platoni ja Aristotelese nimesidki, kuid teie vaimne kultuur, mõtlemise reeglid, keelelised kujundid ja maailmapilt on siiski nende meeste otsese mõju all, mis on meieni kandunud läbi kahe aastatuhande. Nii nagu veevool lihvib kive, nii on aja vool lihvinud ka nende meeste õpetusi, millest väga palju olulist on siiski jõudnud meieni."
Eks säärases lihvimise protseduuris ole olnud oma osa ka Eesti teadlastel. Sellesse teaduse hiigelorkestrisse, kuhu kuuluvate pillide, s.t teadusalade, pink oli algul üsna lühike, on lisandnud eriti viimase sajandi jooksul väga palju uusi teadusharusid, ka suur osa neist, mida eespool mainisin. See kõik on rikastanud tohutult orkestri värve, kuid teaduse üldine partituur on siiski põline – lausa antiikne! Aga ometi ühte eesmärki taotlev: et me kõik seda orkestrit just uuemas kuues kuulatada suudaksime ja tema tegevusest osa saaksime. Olgu selleks siis laserikiirega ravimine või süntesaatoril musitseerimine. Just oma pillidelt õigete helide väljameelitamine on olnud ka Eesti teadlaste peamine tegevus suure maailmateaduse põlisorkestris. Mõned lood nendel mängimisest ja mänguoskusest ongi koondatud selle raamatu kaante vahele.

Rein Veskimäe
Veebruar 2007